3. Sardinia

Ehk siis Sardiinia, nagu eestlased ütlevad, või Sardegna, nagu kohalikud ütlevad. Käisin nädalavahetusel seal nimelt. Ja nädalavahetus oli pikk, sest ECB inimestel oli reede ka vaba, erinevalt ülejäänud Saksamaast, kellel oli vaid esmaspäev vaba, ja erinevatelt eestlastest, kellel ei olnud midagi vaba seekord. Kuid ärge nutke, järgmine riigipüha on sakslastel minu mäletamist mööda kusagil oktoobris. Enive, nädalavahetus algas seega neljapäeva lõuna paiku ja lõppes teisipäeva hommikul, näiteks.

Statistikahuvilistele teadmiseks, et meid oli 12 tükki seal, neist 7 saabusivad neljapäeval ja 5 reedel. Riigiti jagunesime: 1 eestlane, 1 leedukas, 3 poolakat, 3 itaallast, 2 portugaallast, ee.. 1 USA plika ja 1 hispaanlane, kokku 7 meest ja 5 naist, pikkusevahemik oli umbes 150-190 cm. :) Ja veel, et Sardiinia on ca. 24,000 ruutkilomeetrit suur, ehk siis peaaegu et poole väiksem kui Eesti, aga see-eest elab seal 1.65 miljonit inimest, mis on rohkem kui Eestis, eksole. Ja keskmine kõrgus on kindlalt üle Eesti kõrgeimast tipust, sest kohe merepiirist algasid kuni kilomeetri kõrgused mäed, kõrgeim mägi jääb aga nõksa alla kahe kildsa. Ja kuna seal peale mägede ja randade suurt midagi ei olegi, siis tähendab see seda, et teed sellel saarel on käänulised ja kulgevad tihtipeale kusagil kõrgel mäe otsas aga samas loetud meetrid merekaldast. Selline tore kombinatsioon (aga eelkõige siiski teede käänulisus) tekitas autoga reisides osadel inimestel tungiva vajaduse eelnevalt manustatud toidu-ja joogikraam ebaloomulikul teel, ehk samast august kust nimetatud kraam ka sisse läks, väljutada, mida nad siis ka usinalt rahuldasid. Järgmisel päeval olid nad aga kavalamad ja istusid ilusti kodulinnas - Alghero - samal ajal kui ülejäänud käisid teises kohas.

Selle teise koha nimi oli Capo Testa, mis on praktiliselt Sardiini põhjatipp ja Corsika on sealt kiviga visata, kui kõva mees oled (umbes nagu Kalevipoeg). Ja selles kohas olid tõsiselt veidra kujuga kivid, nagu näiteks sellel pildil.

A kui nüüd korraks algusest alustada siis natuke aega peale Alghero lennujaamas maandumist ehk siis umbes autorendiputkas jõudis autod broneerinud inimesteni ka arusaam, et kindlustus auto rendis ei sisaldu ja asja lähemalt uurides selgus, et kindlustus 4 päevaks 0 omavastutusega on praktiliselt sama kallis kui auto rent samapikaks perioodiks ehk siis 100 EURi vs. 130 EURi. Mina kogenud matemaatikuna muidugi arvasin, et nii palju ei ole kindlustuse eest mõistlik maksta - ilma kindlustuseta oleks omavastutus olnud 1000 EURi kanti - sest tõenäosus, et mingi õnnetus juhtub on väga väike ja kui mingi jama ongi siis enamasti bamperi kriimustus mis nagunii oluliselt kindlustusest rohkem ei maksa (ah et kust ma tean vä? :)). No igatahes tagasihoidlik nagu ma olen ma oma arvamust peale ei surunud ja kindlustus sai võetud. 30 sekundit peale autosse istumist ja umbes 30 meetrit algsest parkimist kohast eemal ehk siis Hertzi parklast välja sõites selgus, et ma ei tea statistikast ikka absull mitte midagi. Ühe auto juht arvas, et kui kindlustus juba tehtud on siis miks mitte sellest täit mõnu tunda ning sõitis parklast väljudes mingi madala kivimüüri vastu, mis bamberile päris korralikult 1-0 tegi ning ei juhi ega sealsamas kõrval olnud Hertzi tegelase näole väga suurt naeratust ei mananud. Kindlustus tasus end seekord ära igatahes.

Lonely Planetit uskudes on Sardiinia SKP inimese kohta 9500 EUR-i, mis on vist umbes Eesti tase (võite selle üle kommentaarides diskuteerida, dollarites peaks Eesti oma vist 16K kanti olema PPP?), samas hinnad tundusid seal kallimad olevat kui näiteks Eestis või Frankfurdis, vähemalt mis väljas söömist puudutab. Ja söögiga oli neil kitsas - portsud olid enamasti väga väiksed, nii et 8 euri eest ei saanud veel suurt midagi, kui pizzad välja arvata - pizza sai selle raha eest enamasti suht korraliku. 1 õhtu käisime kusagil meie mõistes turismitalus söömas, kus siis kohalikke roogasid ja jooke pakuti - seal sai kõhu kuhjaga täis aga seda muidugi mitte 8 vaid märksa rohkema euride eest.

Ilmaga oli nii ja naa - reedel oli ilus päikesepaisteline kuid tuuline ilm, L ja P oli pilves ja aegajalt sadas midagi, E oli nagu reede. Kuna päikesepaistelised ilmad kasutasime rannas ilusti ära oli tulemuseks nagu ikka see, et enamus inimesi sai päikest liiga palju ja osadel eksemplaridel toimub juba ilusti igakevadine nahavahetus. Ja noh, tuule käes ei saa aru ka ju, et päike ilgelt võtab tegelikult. Aga erinevalt Eesti merest tuleb Sardiinia auks öelda, et meri paistab seal läbi, ja kohe tõsiselt, ning liiv randades on valge või vähemalt helekollane :), nii et kui ei teaks kus oleks pakuks esimese hooga Kariibi mere saari.

Veetepmeratuur oli netist järgi uurides väidetavalt 19-20 kraadi ringis, mida ta umbes oli ka, mis tähendas minu jaoks piisavalt sooja vett, et päevas mitu korda ujumas käia (vesi oli samas minu kui Lõuna-Eesti poisi jaoks kes eluaeg järvedes ujunud vastikult soolane), aga mitmed lõunapoolsetest Euroopa osariikidest pärit inimesed ei tahtnud vabatahtlikult vette minna, nii et neid pidi aitama.

1 õhtu käisime Bosa nimelises linnas, mis ei paistnud nii turismilinnana kui Alghero, kuigi LPs oli temast ka natuke juttu (vist umbes, et seal saab head veini). Ja olukord paistis seal suht nutune - kena vanalinn elik mingi maitea 500-600 aasta vanused majad seisavad räämas kuna inimesed on kõik uutesse elurajoonidesse ära kolinud. Samuti oli seal suur kindlus, mis õhtul oli täiesti valgustamata, samuti olid valgustamata paljud linnatänavad vanalinnas - täitsa imelik ühesõnaga.

No ja peale seda Bosa linna läksime samal õhtul mingisse teise linna - oota ma vaatan - näed, ei leiagi üles mis selle nimi oli - kus linna sisse sõites paistis olukord natuke maffia-filmi moodi - 2-3 politseiautot oli mingi auto kinni pidanud, paar korrakandjat väänasid pättidel käsi selja taha ja paar teist tegelesid samal ajal pättide automaat-tulirelvadest sihtimisega. Miks me aga sinna läksime oli asjaolu, et aset pidi leidma kohaliku bändi kontsert. Kontsert aga oli katkestatud, kuna sadas vihma. Eestis ei oleks see enamasti suur probleem, aga nende laval seal ei olnud katust, sest kamoon, Sardiinia on ju lõunameresaar ja seal ei saja kunagi vihma. Seega tehnika säästmise nimel oli kogu kupatus kilega kaetud ja rahvas, kelle moodustasid põhiliselt 16-20 aastased noored, lällas niisama.

Jä kui te Sardiiniasse satute ja Alghero kandis olete siis tasub kindlasti külastada ka Grotta di Nettune nimelist koobast, kuhu pääseb kas laevaga (mille me maha magasime, sest otsutamine kes läheb laevaga ja kes jalgsi võttis lihtsat natuke aega) kui ka jalgsi. Jalgsi saab sinna aga mööda treppi, millel on umbes 630 astet, ning hiljem peab sama treppi mööda ka tagasi üles tulema. Aga see ei ole nii hull tegelikult kui tundub ja koobas on kindlasti seda ronimist väärt. Kunagi ammuvanasti käisin Slovakkias mingis sarnases kohas, aga see Sardiinia koobas oli palju vägevam. Seda Slovakkia oma ei mäleta ka hästi muidugi.

Ojaa. Aga see 12 inimesega reisimine on paras tüütus juhul kui oled pigem reisimise ja igasuguste vaatamisväärsuste huviline kui pidu-alkoholi ja hommikul kaua magamise huviline. Või noh, isegi kui on pidu olnud õhtul siis võiks ju ometi kargu enne keskpäeva alla ajada. Võib ju mõnel öösel vähem ka magada kui 8 tundi, näiteks 4. Ja kuna meil polnud kindlat plaani ka siis võttis igasugune otsustamine, et mida me nüüd teeme või kuhu läheme, tihtipeale suhteliselt kaua aega. Sestap mis reisimisse puutub siis minu eelistus on reisida umbes 2-3 inimese suuruse seltskonnaga, sest 1i on ka igav enamasti. Aga kõigele vaatamata kulges lõpuks kõik nii nagu pidi :)

Oolrait, olen nüüd pikaks lobisema jäänud. Mitte, et rohkem midagi öelda ei oleks, aga uneaeg on noh! Suuremat selektsooni pildimaterjalist näeb nagu ikka picasaweb.google.com/muliver aadressilt.

Järgmise reisi suhtes kindlad plaanid hetkel puuduvad, aga on väike ootamatu Eesti külastamise oht umbes mai lõpus, umbes homme ehk selgub kas jah või ei. Niiet!