5. Ujumine

Kuna täna jõudsin töölt ootamatult varem koju (juba enne kaheksat) ja mingit sporti ei viitsinud teha siis tekkis mõte, et võiks ujuma minna. Frankfurdia iseenesest on see kehva lugu, et mingit mõistlikku avalikku randa siin ei ole - merd ei ole ega suuremat järve ka mitte, linnast voolab küll jõgi läbi aga see ei ole ujutav, kuna laevaliiklus on väga tihe ja veekvaliteet seetõttu (ja jõe ääres paiknevate suurte linnade tõttu) ilmselt kehva. Küll aga tekib Frankfurti suvel palju nn. randu, mis rajatakse ajutiselt enamasti parkimismajade katustele ja on täitsa mõnusad istumiskohad, tihtipeale ka OK vaatega ja isegi väikse basseiniga, kuid erilisi rannamõnusid seal siiski ei naudi. Lisaks sellele on vist päris mitu välibasseini, pole küll üheski käinud. Ning mu enda majas ka väike bassein, kus olen mitu korda käinud. Aga ujuda selles eriti ei anna. Sestap uurisin natuke kaarti (google maps) ning leidsin, et Franfkurdile lähim järv kus ka rand paistis olevat on ca. 30 km kaugusel. Ja kuna ma olen teadupärast nüüd eriti mobiilne siis umbes tunni aja pärast olingi seal järve ääres - ilma GPS-ita võttis järve leidmine natuke aega.

Seal järve ääres selgus aga, et saksamaal ei ole see järves ujumine niisama lihtne - nimelt on enamus järvi erakätes, mis tähendab, et järve ümber on aed ning järve äärde ostmiseks pead 2-3 eurose pileti ostma. Lisaks sellele ei pääse iga järve äärde muidugi ööpäev läbi - selle järve äärde kuhu ma täna esmalt jõudsin oli hunnik kämpinguid ehitatud ning ka väike valvuriputka väravate juures, mistõttu järve äärde pääses küll 24h aga ujumine oli lubatud ainult vahemikus 8.00-19.00. Et nagu käige pekki!

Vaatasin siis veelkord kaarti ja läksin sealt mingi 3-4 km kaugusel paikneva teise järve äärde, kuhu viivate teede ääres oli aga suured sildid (ka inglise keeles), et järves ujumine keelatud ning telkimine niisamuti. Täielik metsajärv oli ja suhteliselt kehvasti ujutav ka, nii siis ma ei hakanud sinna minema vaid sõitsin edasi järgmise järve äärde, mis oli ca. 15 km eemal. Ka selle ümber oli aed ning kämpinguplatsid, aga need kämpingud asusid väljaspool seda aeda ning kuna kell oli juba 22 ning väravad suletud ei olnud teoreetiliselt üldse pääsu järve äärde. Küll aga märkasin ma järve ääres inimesi jalutamas, sestap uurisin kohalike käest, et kuidas sinna saab ning selgus, et läbi restorani. Eks ma siis läksin sealt restost läbi ja käisin ujumas ära ikka, aga tegu oli sakslaste silmis ilmselt suhteliselt illegaalne. Masendav lood selle ujumisega siin Frankfurdi kandis kokkuvõtteks - päeval peab raha maksma järve äärde pääsemiseks ning õhtul ei lasta üldse...

4. Värska - Frankfurt

Sõitsin siin 1 päev enda ilusa uue autoga





Värskast Frankfurti ja mõtlesin, et panen väikse jutu-statistika kirja, et teine kord oleks hea vaadata. Aga et kõik ausalt ära rääkida peaks võibolla mainima ka seda, et reedel sai sõidetud Tallinnast Rakvere kaudu Värskasse, nii et kokku sai kolme päevaga 2500 km maha sõidetud. Ja et päris aus olla siis võiks mainida ka seda, et reede öösel sain magada täpselt 3 tundi, kella südaööst kella 3ni, sest kell kolm käis esimene kärgatus, millele järgnes neid veel hulgi. Teemaks oli siis äike ja paduvihm. Magasin telgis kõrgest kuusehekist 3-4 meetrit eemal mistõttu ajavahemik kella 3st 5ni kulges peamiselt mõtiskledes kas kõik ohutusnõuded on ikka täidetud - ei suutnud ennast selles päris veenda. Üldiselt ma äikest ei karda, aga see oli ikka päris hirmus, tormi (well, tuult ei olnud tegelikult) keskpunkt tundus olevat täpselt telgi kohal ja 5-6 korda lõi äike 300 meetri raadiusesse, st. värk ja mürin olid samaaegsed. Vihmale pidas telk ilusti vastu, kuigi vihma tuli alla paraja kosena - hommikuks oli tiigi veetase, mis üldiselt vihmale eriti ei reageeri, tõusnud ca. 10 cm.

Nii, kell 5 jäi äike järgi ja asemele tulid varesed, kellel telgi ümber lärmakalt tohutult asju oli vaja ajada. Äraajamine ka ei aidanud, 5 minuti pärast olid nad tagasi. Nii et laupäeva hommikul kell 8.30 (pakkimiseks kulus ka aega jne.) asusin Varssavi poole teele olles maganud täpselt 3 tundi.

Sõit Varssavisse kestis koos paari väikese peatusega kokku 13 ja pool tundi, kilomeetreid oli 970, keskmine kiirus 78km tunnis ja bensukulu 6.2 liitrit sajale. Napist unest hoolimata ei tekkinud mingit olulist väsimust mis oleks sõitmist takistanud. Suuresti päästis ilmselt ka Eesti muusika (eelkõige HU? ja Jaan Tätte laulude plaat, mida sai täiega kaasa üürgatud). Varssavis elava tuttavaga sai veel Itaalia restos kiire salat tehtud ning hiljem tema pool pits tema isa poolt valmistatud puskarit lastud, mille peale oli küll pilt täitsa taskus ja uinusin vist enne kui pea patja puutus. Varssavit ennast nägin siis praktiliselt ainult autoaknast, aga tundus täitsa kobe linn iseenesest, vaatab äkki läheb tutvub mingi päev põhjalikumalt.

Peale 7 tundi sügavat unenägudeta und oli olemine aga pühapäeva hommikul päris värske ja kell 8.45 sai taas mootor käivitatud. Sõit Frankfurti pidavat võtma ca. 13-14 tundi, aga ma olin Franfkurdis oma maja ees kell 20.30, seega sain 11 tunni ja 45 minutiga hakkama. Teel tegin vaid ühe pikema peatuse (ca. tund) ning ühe peatuse bensu võtmiseks. Keskmist kiirust teisel päeval eraldi mu auto pardakompuuter ei näidanud, aga et kogu reisi keskmiseks kiiruseks sain lõpuks 101 km tunnis pidi see olema kusagil 120 km/tunnis kandis. Eks Saksamaa kiirteedel ja ka Poola A2 sai ilusti 140-150ga uhatud ka (well väga ära ei tahtnud ka piinata autot esimese hooga) ning väiksematel teedelgi väga palju alla ei andnud. Kusjuures huvitav oli see, et Poola väiksematel teedel oli päris palju teeremonte pooleli, mistõttu oli päris pikalt kiiruspiiranguks 50km/h, millest aga keegi ei tundunud kinni pidavat ning liiguti ikka kusagil 90-100ga.

Kilomeetreid läbisin teisel päeval 1120, keskmiseks kütusekuluks 7.6. Kogu sõidu kilometraaz siis 2098.9 km ja keskmine kütusekulu 6.9. Sõiduks kulus koos peatustega siis törts üle 25 tunni.
Üldiselt polnud see pikk sõit isegi nii hull kui ma kartsin ning kangeks või valusaks ei jäänud 1ki osa kehast - tundub, et ergonoomiliselt sobib Civic mulle ikka eriti hästi :) Teisel päeval aga ei kannatanud miskipärast üldse muud peale Eesti mussi kuulata, mida aga väga palju kahjuks kaasas ei olnud (no mingi 6-7 plaati ehk). Eriti tundsin puudust Jäääärest jms. kraamist mida oleks saanud kaasa laulda. Aga HU? plaat on ikka väga hea. Leslie varasem produktsioon (eriti LDB esimene plaat) on ka hea aga nii sügavat muljet pole jätnud. Criticali lood HU? plaadil on ka väga head, ohv koos :) Nii et minge ja ostke endale, kui teil veel ei ole. Mul oli selle plaadi ost (koos Tätte ja Matvere "Majakavahi armuhüüu" ja Koiksoni teise plaadi, "Väikeste asjade..." midagi, mille nimi praegu meelde ei tule aga ei viitsi järgi ka vaadata) viimane asi mille enne Tallinnast lahkumist tegin ning väga õigesti tegin.

Hääletajaid praktiliselt ei näinud, 1 paarike hääletas Lätis Riia lähistel, tahtsid Kaunasesse saada, aga mul oli vaid 1 koht autos, nii et kaup jäi katki. Ning siis Poola viimasel 100 km enne Saksamaad täheldasin teeserval aegajalt napis riietuses rinnakaid brünette, aga aru oli saada, et need "hääletajad" väga kaugele sõita ei taha, küll aga soovivad autos koos juhiga meeldivalt veedetud aja eest tasustatud saada.

Siuksed lood siis. Auto sai igatahes ilusti sisse sõidetud, Saksamaa kiirteedel ka korraks piinatud, 207 oli suurim number mida spidokal nägin ja tundus, et väga palju rohkem torust ei tule, kuigi pöörded olid alles 5500 kandis kui ma õigesti mäletan (punaseks läheb alles kusagil 6700 peal). Seega on ikkagi linnaautoga rohkem tegemist :) Optimaalne kiirus kiirteel tundub olevat 135 km tunnis, sest üle selle (mis tähendab, et pöörded lähevad 3500st kõrgemale) muutub mootori müra suhteliselt valjuks, sinnamaani on salongis meeldivalt vaikne. Mootori müra annab loomulikult muusikaga summutada :)

Ajee!